Kui sa tead kedagi, kes oma muresid alkoholi üritab uputada, võid talle öelda, et mured oskavad ujuda.
Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).
Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist.
Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider).
Kõrgema alkoholisisaldusega jookide saamiseks destilleeritakse kääritamisel saadud segu kuni 80-kraadises kuumuses. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse nn puhas piiritus, milles alkoholisisaldus on kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Eestis on lubatud turustada alkoholitooteid mille kangus ei ületa 80 mahuprotsenti. Tooted kangusega üle 50-60 mahuprotsendi pole puhtalt joomiseks mõeldud vaid nõuavad kindlasti lahjendamist.
Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus, mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi.
Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid.
Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid.