Seaduslik ja ebaseaduslik alkohol

Salaalkoholi tarbimine on seotud väga kõrge terviseriskiga. Kunagi ei saa kindel olla, mida jook sisaldab ning kas pealtnäha süütu vedelik on tarbimiskõlbulik või lausa mürk. Pärnumaad ja Läänemaad tabas 2001. aasta sügisel metanoolitragöödia, mille ohvrid ostsid alkoholi pähe viinapudelisse villitud surrogaati, üliohtlikku ja paljudel juhtudel surmavat metanooli.

Võrreldes 1990ndate lõpuga on illegaalse alkoholi osakaal märgatavalt vähenenud, kuid illegaalset alkoholi ostis 2015. aastal 4% alkoholitarbijatest, mis on sama palju kui aasta varem. Kui 2011. ja 2012. aastal salaalkoholi ostjate osakaal vähenes, siis viimasel kolmel aastal on see jäänud samale tasemele.

Salaalkoholi ostmise peamine motivaator on selle odavam hind, sest illegaalse alkoholi pealt ei tasuta riigile aktsiisi. Illegaalselt müüakse eelkõige kanget alkoholi, kõige rohkem ostetakse viina, kuid teatud määral ka puskarit ja piiritust. Turvaline on tarvitada vaid kange alkoholi maksumärki kandvat viina.

Illegaalse alkoholikaubanduse tõttu jääb igal aastal saamata miljonite eurode eest alkoholiaktsiisi ja käibemaksu, mis legaalse müügi korral oleks laekunud riigieelarvesse. Konjunktuuriinstituudi hinnangul jäi 2015. aastal salaalkoholi tõttu alkoholiaktsiisi ja käibemaksu laekumata 13,9 miljonit eurot.