Vee tarbimisest koos alkoholiga

Pole vaja öelda, et alkohol kahjustab meie tervist. Enamus inimesi tajub alkoholi otsest kahjustavat mõju järgmisel hommikul. Alkoholi liigtarbimise järgselt on tüüpilisemad sümptomid: peavalu, iiveldus, suukuivus, punased silmad, oksendamine, nõrkus, väsimus ja isegi tasakaaluhäired.
Teaduslikult pole kindlaks tehtud molekulaarsel tasandil, miks täpselt pohmelli sümptomid tekivad. Küll on aga enamus neist vähemal või suuremal määral seostatavad vedelikupuudusega kehas ehk dehüdratatsiooniga.

Miks tekib vedelikupuudus, kui alkoholi tarbides ju ometi juuakse vedelikku?

Inimkehas on väga täpselt paika pandud vedeliku tasakaal ja selle regulatsioon. Ajus toodetakse hormooni nimega vasopressiin (ka antidiureetiline hormoon). See hormoon on vastutav liigse vedeliku väljaviimise tõkestamise eest. Ehk siis, kui retseptoritest tuleb infot, et kehas on vedelikku liiga vähe või kui selle soolsus on juba liiga suur, siis hakkab aju tootma vasopressiini, et vähendada vedelikukadu urineerimise kaudu.

Alkohol aga pärsib selle hormooni tootmist ajus. Ehk siis keha ei hoia enam vedelikku nii palju kinni. Iga ühiku joodud alkoholi kohta toodetakse nii palju vasopressiiini, et uriini tekib tavapärasest kogusest ligikaudu 120 ml enam. Seega juues ära 120ml ehk ühe pokaali veini, väljutatakse kehast ligikaudu 240 ml vedelikku uriini näol. Pika õhtu jooksul võib sellega aga tekitada oma organismile märkimisväärse vedelikupuuduse, mis annab hommikul tunda erinevate ebameeldivate sümptomitena. Lisaks mängib hommikuse halva enesetunde puhul rolli ka alkoholi sekkumine normaalsesse glükoosi ainevahetusse, mille tagajärjel võib tekkida organismis liigselt piimhapet ja veresuhkur võib langeda.

Kuidas siis kaitsta oma organismi?

Kõige lihtsam on muidugi mitte tarbida alkoholi. Kuid saab ka alkoholi tarbida mõistlikult, oma organismi võimalikult vähem kurnates.

Eelnevalt oli juttu, et iga ühiku alkoholi kohta väljutatakse ligikaudu 120ml vedelikku lisaks. Lihtne oleks mõelda, et järelikult tuleb iga shoti kohta võtta lisaks 120ml vett. Nii lihtne see paraku pole, sest suu kaudu tarbitud veest imendub meie kehasse umbes pool või kolmandik. Kui me võtame alkoholi ühikuks 120 ml veini, siis sinna kõrvale peaks seega ära jooma 240 kuni 360 ml vedelikku. Ja see on kõigest liigse vedelikukao ennetamine.

Kindlasti ei ole soovitatav alkoholi tarbida koos kohviga ja eriti palju halba võib kohvi teha joomisjärgsel hommikul, sest ka kofeiin on tugev diureetikum ehk siis viib omakorda veel vedelikku kehast välja, mis süvendab veel organismi vedelikupuudust.

Oluline on jälgida, et alkoholi tarbima hakates ei oleks organismis juba vedelikupuudust ehk siis alkoholi ei tohi juua januga. Eelnevalt tuleb janu kustutada nt mineraalveega ja organismi vedelikutasakaal paika saada.

Edasi võiks jälgida, et iga alkohoolse joogi klaasi kohta tarbida sinna kõrvale/vahele vähemalt samas koguses vett. Klaas vett on kindlasti omal kohal ka enne magama minemist.

Vee valikul võiks eelistada gaseerimata ja madala mineraalainete sisaldusega vett. Siiski on ka kõrge mineraalsusega gaseeritud vesi igal juhul parem kui üldse mitte vett tarbida.

Oluline on silmas pidada, et kokteilide puhul ei saa me alkoholile lisatud mahla või muud jooki arvestada vedelikuna, mis aitab meil säilitada veetasakaalu organismis. Nii ei saa me viinakokteili puhul arvestada viina ja mahla eraldi. Tegemist on umbes 250ml alkohoolse joogiga, mille kangus on nt 10%, mitte 4cl 40% alkoholi ja 200ml mahla. Mahl üleüldse ei sobi vedeliku taastamiseks organismile oma suhkrusisalduse tõttu. Seepärast tuleb alkoholiga koos tarvitada just vett.

Dr. Lilian Lääts, Tallinna Kiirabi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla